Galeriis pilte: 1„Mul on suur au ja rõõm, et Eesti Pillifond on usaldanud minu kätesse väärika ja hinnalise viiuli ja ka poogna. Kvaliteetne ning ajalooline pill on suureks kingituseks, mis mõjub interpreedi muusikalise väljenduse võimendina, millest lähtuvalt tunnen ka kõrgendatud vastutust. Vastutust, mis käib käsikäes ootusõhinaga uute avanevate kõlavõimaluste ees,” rääkis Robert Traksmann, kes alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. 2018. aastal omandas ta Berliini Hanns Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis bakalaureusekraadi viiulimängus ning jätkas õpinguid samas koolis magistriõppes.
Pillifondi ekspertkogu ettepanekul pikendatakse ajalooliste meistripillide kasutusõiguse lepingut kolmeks aastaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu ja Rahvusooper Estonia orkestri kontsertmeister Mari Poll-Novakoviciga, Estonia kontsertmeister Andrus Haavaga, Frankfurdi muusika- ja esituskunstide kõrgkoolis õppiva Hans Christian Aavikuga, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu Johanna Vahermägiga, Tallinna Kammerorkestri tšellorühma kontsertmeistri Leho Kariniga ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilase Valle-Rasmus Rootsiga.
Pillifondi seitsmele keelpillile kandideerimiseks laekus kokku 17 avaldust. Avaldused vaatas läbi selleks puhuks kokku kutsutud ekspertkogu, mille koosseisu ei avaldata. Eesti Pillifondi nõukogu kinnitas ekspertkogu poolt esitatud ettepanekud pillide kasutamiseks.
„Eestis on viimastel aastatel kasvanud peale uus, kõrgelt haritud, andekate, töökate ja oma elukutsele pühendunud rahvusvahelisel tasemel interpreetide põlvkond. Nende rahvusvahelisele karjäärile saab aga takistuseks kõrgelt koteeritud meistripillide puudumine. Ajaloolised kõrge kvaliteediga keelpillid on äärmiselt kallid, kuid ilma nendeta Eesti muusikud rahvusvahelises konkurentsis silma ei paista. Peame pingutama, et rohkem ajaloolisi keelpille jõuaks muusikuteni, sest nii areneb Eesti keelpillikultuur,“ ütles Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.
Pillifondi kollektsiooni kuulub kümme investeerimisväärtusega meistripilli ja kaks rariteetset poognat, mille on valmistanud peamiselt Itaalia ja Prantsuse tippmeistrid ajavahemikus 1610 kuni 1904. Kogu kollektsiooni väärtust on hinnatud enam kui 1,5 miljonile eurole. Kollektsiooni vanim pill on ligikaudu 400 aasta vanune Itaalia meistri Giovanni Paolo Maggini viiul. Pillid kuuluvad valdavalt erainvestoritele, keda on pillifond ostude tegemisel nõustanud ning kes annavad instrumendid fondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse.