„Pillifondi tegevus on tõestuseks, et erainvestorid ja ettevõtjad soovivad toetada klassikalise muusika arengut ja andekaid interpreete. Iga meistripill, mis jõuab investorite abiga muusikuteni, võimaldab interpreetidel maailmatasemel edukalt esineda ja Eestit esindada ning kõneleb investorite usaldusest Pillifondi vastu,“ rääkis kultuuriminister Tõnis Lukas.
Pillifondi kuulub kümme ajaloolist meistripilli ja kaks ajaloolist viiuli poognat. Pillifondi kollektsiooni pillid kuuluvad valdavalt erainvestoritele, kes annavad instrumendid fondi vahendusel tähtajaliselt muusikute kasutusse.
„Muusikud esinevad Pillifondi ajaloolistel keelpillidel erinevates koosseisudes kõikjal üle maailma ning haruharva avaneb muusikasõpradel võimalus neid pille koos kõlamas kuulda. Pärnu muusikafestival ja Eesti Kontserdi möödunud kontserdihooaeg pakkusid selleks varasemast enam võimalusi,“ rääkis Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.
Keelpillikvarteti koosseisu vanim instrument pärineb umbes 1610. aastast ja selle valmistas Itaalia pillimeister Giovanni Paolo Maggini. Hinnaline instrument kuulus eesti artistile Vladimir „Boba“ Sapožninile, kelle perekond andis viiuli 2017. aastal Pillifondi kollektsiooni.
„Maailmas kõrgelt hinnatud sertifikaate omavad meistripillid on äärmiselt kallid, kuid ilma nendeta keelpillikultuur ega meie muusikud rahvusvahelises konkurentsis silma ei paista. Ajaloolistesse pillidesse investeerimine on Eestis veel mõnevõrra tundmatu valdkond, kuid selle vastu on huvi kasvamas ning see loob paremad võimalused muusikutele läbilöömiseks maailma muusikalavadel,“ sõnas Marje Lohuaru.
Sihtasutus Eesti Pillifond asutati 7. detsembril 2015 Kultuuriministeeriumi initsiatiivil AS Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järvi poolt. Fondi asutamise ja tegevuse põhieesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.