Galeriis pilte: 1Soomes ja Itaalias tegutsev soome pillimeister kutsuti Pärnu muusikafestivalile ajaloolise ja hinnalise viiuli üleandmisele – nimelt tehti 15. juulil 2024 teatavaks õnnelik muusik, kes sai Tomaso Eberle valmistatud viiuli kasutusõiguse. Rebeka Milius Pärnu Postimehest uuris Eero Haahtilt pillimeistri ameti ja vanade pillide eripära kohta.
Sel ajal kui Pärnu muusikafestival on täies hoos, sõidab Eero Haahti autoga Itaaliast Pärnusse. Kui küsin, mis teeb vanast keelpillist hinnalise varanduse, viib Haahti jutu 15. sajandi Hispaaniale ja juutide väljasaatmisele. Ta selgitab, et juudi perekonnad liikusid siis massiliselt üle Euroopa laiali ning koos ülejäänud varaga tõid nad kaasa oma keelpillid, mis mõne aja pärast levisid kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas. Õige pea pärast seda hakati kirjutama Itaalias oopereid, milles oligi vaja suuri orkestreid, kus ka tšellol ja viiulil oli tähtis roll.
Laitmatu käsitöö kõrval on just pillide rikkalik ajalugu see, mis muudab viiulid nii hinnaliseks ja neid mängivatele muusikutele oluliseks. „17. sajandist pärit viiulil on karakter, mis puudub tänapäeval valmistatud pillil. Muusik peab vanema pilliga kohanema, ta ei saa pillile vastu mängida. Kõigepealt peab ta pillist aru saama, alles siis saab ta sellel mängida,“ täpsustab Haahti. Keelpillidele on omane, et need muutuvad aja jooksul paremaks: seega, mida vanem pill, seda paremini see kõlab. Loodusliku valiku loogika järgi on seda lihtsam mõista: 21. sajandini on vastu pidanud vaid kõige hoolikamalt valmistatud 17. sajandi instrumendid, lohakalt tehtud pillid aga mitte.
Artiklit saab täismahus lugeda Pärnu Postimehest.