Galeriis pilte: 21

Koostöös Eesti Kontserdiga toimusid 9. ja 10. veebruaril Tartus ja Tallinnas Pillifondi galakontserdid, mille kava oli inspireeritud eri maade rahvamuusikast. Ammendamatu varasalv oli inspiratsiooniallikaks lisaks teistele klassikalise muusika artistidele ka Maano Männile, kes oli tänavuse gala kava koostaja.

Selle aasta lõpus täitub Eesti Pillifondi asutamisest 9 aastat ja Pillifondi galast on kujunenud oodatud muusikasündmus, mis tutvustab ühteaegu nii Pillifondi instrumente kui ka neil mängivaid suurepäraseid Eesti muusikuid. Fondi kollektsiooni kuulub kümme pilli ja üheksa poognat, mis on valdavalt erainvestorite omandis. Kui kutsuda kokku kõik need muusikud ja instrumendid, tekib lausa väike kõrgetasemeline orkester.

Gala I vaatuses kõlasid kuus imetabast teost, millest esimene oli Ester Mägi „Kadents ja teema“ värskes seades hardangeri viiulile ja keelpillidele. Seade autorid on Triinu Piirsalu ja Andres Lemba, soleeris Triinu Piirsalu. Sellele järgnesid

Hans Christian Aaviku (viiul) ja Johanna Vahermägi (vioola) esituses Johan Halvorseni Passacaglia g-moll viiulile ja vioolale op. 20 nr 2,

Mari Polli ja Kaija Lukase esituses Pablo de Sarasate temperamentsetel Hispaania tantsudel põhinev „Navarra“ kahele viiulile ja keelpillidele op. 33,

Gloria Ilvese esituses Fritz Kreisleri „Tambourin chinois“ / „Hiina tamburiin“ op. 3, viiuli ja keelpillide seade autor on Paul Wood,

Katariina Maria Kitse esituses üks armastatuim salongimuusika „Liebesfreud“ / „Armurõõm“, mis põhineb 19. sajandi Viini olustikumuusikal ja

Maano Männi esituses Mõroslav Skorõki kirglik„Karpaatide rapsoodia“, mis kõlas Eestis esmakordselt.

Pärast mõttevahetusi täis vaheaega tulid II vaatuses esitamisele veel neli lugu:

Leho Karini esituses Reena Esmaili India raagadel põhinev „Zeher“ tšellole ja keelpillidele,

Theodor Sinki esituses Tõnu Kõrvitsa meditatiivne „Laul“ tšellole ja keelpillidele teoses „Signaal ja laul“,

Valle-Rasmus Rootsi esituses Max Bruchi „Kol Nidrei“ op. 47, seade tšellole ja keelpillidele ning orkestri esituses Edvard Griegi „To nordiske melodier“ / „Kaks põhjamaist meloodiat“, op. 63, „I folkentonestil“ /“Rahvapärases stiilis“ ja „Kulokk og Stabbelåten“ / „Lehma kutse ja talupoja tants“.

Kõigil galal esinejatel oli kaks rolli: solisti ja orkestrimuusiku roll ning nii tuli ühest rollist teise kehastuda lausa kameeleoni kombel.

Pärast kontserte toimusid vastuvõtud investoritele ja muusikasõpradele, et jagada muljeid ja mõtteid. Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru sõnas oma tervistuskõnes, et just tänu ettevõtjate ja investorite panusele võidavad muusikud ning saab rikkamaks kogu Eesti muusikakultuur.

„Pillifond on oma tegevusega näidanud, et erainvestorid ja ettevõtjad soovivad toetada klassikalise muusika arengut ja lootustandvaid interpreete. Muusiku jaoks ei ole pill kunagi lihtsalt instrument. See on midagi palju erilisemat. Nii nagu muusikud hoiavad suure hoolega väärt pille ja poognaid, mis on nende kasutusse antud, hoolitseb ka Pillifond selle eest, et pillid ja poognad oleksid sertifitseeritud, kindlustatud ja asjatundlike pillimeistrite käe all hooldatud.“ Selle tunnistuseks said seitse muusikut kätte oma poognate passid.

„Eesti muusikud rikastavad Euroopa kultuurilugu – meie muusikud jätavad mängides oma jälje neisse pillidesse,” sõnas Marje Lohuaru.